Kõlaplaadid meenutavad kõla ja välimuse poolest kellamängu, funktsiooni poolest sarnanevad nad käsikelladega.
Erinevus kellamänguga seisneb selles, et ühe kõlaplaadi abil saab tekitada ainult ühte kindlat helikõrgust. Plaadi all on puidust või plastikust resonaator, mis heli kõlama paneb. Igal kõlaplaadil on oma vasar või haamrike.
Erinevus käsikellaga seisneb selles, et käsikell tekitab heli, kui seda helistada, kõlaplaat tekitab aga heli, kui haamrikesega vastu metallplaati lüüa.
Kõlaplaate kasutatakse haridusasutustes, pakkudes ühise muusika tegemise võimalust ansamblile. Samuti kasutatakse kõlaplaate ka eripedagoogikas ja muusikateraapias.
Kui järgmine kord sõbrad külla tulevad, võibki igaühele ulatada ühe kõlaplaadi. Eesmärgina saab sõnastada improviseerida ühisloominguna üks meloodi. Kokku võib leppida, et teemaks on näiteks tuuleiil, tormakas kolleeg või elevantide marss. Samuti saab proovida meeskonnana mängida mõnda üldtuntud viisijuppi.