Plokkflööt on puhkpill, mida valmistatakse erinevates suurustes. Kaasajal on kõige tuntum sopran plokkflööt, ent ajalooliselt peetakse algupäraseks alt plokkflööti. See on mõõtmetelt suurem ning on madalama tämbriga. Flöödilaadsed pillid on iidsed pillid, ent jäädvustusi on neist rohkem kirjelduste ja joonistuste kaudu. Puidust instrumendid on aja jooksul lihtsalt hävinud. Plokkflöödi taaselustas 1919. aastal Inglise pillitootja Arnold …
Marakas on Ladina-Ameerika päritolu täristi, rütmipill, mida kasutatakse ka orkestripillina. Mõnikord nimetatakse seda shakeriks või chah-chah’iks. Marakas kuulub ebamäärase helikõrgusega pill. Marakaid esineb paljudes Kariibi mere ja ladina muusika žanrites. Seda raputatakse käepidemest kinni hoides ja tavaliselt mängitakse kahte marakat korraga. Tänapäeval valmistatakse marakaid puidust, plastmassist ja nahast. Algselt valmistati marakaid pudelkõrvitsa kuivatatud viljakestast ning …
Welcome to WordPress. This is your first post. Edit or delete it, then start writing!
Suupill ehk harmoonika on puhkpill. Nii nagu keelpillide hulgas on väiksemaid ja suuremaid pille, mis teevad vastavalt kõrgemat või madalamat heli, nii on ka suupillide perekonnas väiksemaid ja suuremaid instrumente. Suupill pärineb 19. sajandi Saksamaalt ja selle leiutajaks peetakse muusikut ja leiutajat Bushmanni. Teise maailmasõja ajal anti igale sõtta minevale Saksa sõdurile kaasa suupill. Küllap …
Suupill e harmoonika on puhkpill. Nii nagu keelpillide hulgas on väiksemaid ja suuremaid pille, mis teevad vastavalt kas kõrgemat või madalamat heli, nii on ka suupillide perekonnas väiksemaid ja suuremaid instrumente. Suupill pärineb 19. sajandi Saksamaalt ja selle leiutajaks peetakse muusikut ja leiutajat Bushmanni. Teise maailmasõja ajal anti igale sõtta minevale Saksa sõdurile kaasa suupill. …
Ajalooallikate sndmeil arenes lüüra ehk püstkannel välja 3. aastatuhandel eKr Babüloonias. Seda ajajärku nimetatakse sumerite kultuuri ajastuks. Popoulaarseks muutus instrument Antiik-Kreekas, kus seda mängiti luule, tantsu, muusika ja draamaetenduste taustaks. Tavalisel lüüral on 8-12 keelt ning neid mängitakse mõlema käe abil. Lüüra muusika kuulus ammustel aegadel ka kuningapaleesse. Näiteks Piiblilugudest tuntud noor karjasepoiss Taavet (elas …
Paaniflööt ehk paanivile on üks vanimaid puhkpille. Pill koosneb X hulgast eri pikkuse ning läbimõõduga bambus-, puit- või muust materjalist torudest, mille üks ots on suletud. Iga toru tekitab üht heli ning selle pooltooni. Paaniflööt on olnud olemas väga erinevates kultuurides, näiteks Melaneesias ja Kolumbuse-eelses Ameerikas. Euroopas on paaniflööt olnud peamiselt karjase tööriist. Juhul kui …
Bongo (hispaania keeles bongó) on Afro-Kuuba löökpill, mis koosneb kahest erineva suurusega lahtise põhjaga käsitrummist. Algkeeles on kummalgi trummil oma nimetus: suurem on hembra (‘emane’) ja väiksem macho (“mees”), mida ühendab puitsild. Neid mängitakse kahe käega ja tavaliselt hoitakse neid istudes jalgade vahel, kuigi mõnel juhul, näiteks klassikalises muusikas, võib neid mängida pulkadega ja statiividele …
Ksülofon (vanakreeka keelest ξύλον (xúlon) ‘puit’ ja φωνή (phōnḗ) ‘heli, hääl’), mis otsetõlkes tähendab ’puidu heli’. Ksülofon on löökpillide perekonda kuuluv muusikainstrument, mis koosneb puust lattidest, mida lüüakse vasaratega. Nagu kellamäng (mis kasutab metallplaate), koosneb ksülofon sisuliselt häälestatud puidust klahvide komplektist, mis on paigutatud klaveri klaviatuuri moodi. Orkestris tähistab termin ksülofon konkreetselt kromaatilist instrumenti, mille helikõrgus …
Viiul on üks populaarsemaid keelpille, mistõttu seda on nimetatud ka pillide kuningannaks. Kõla poolest on ta varjundirikas ja võimaldab kasutada erinevaid mängutehnikaid. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti juba Indias enne Kristuse sündi. Tänapäevase viiuli sarnaseid pille hakkasid Põhja-Itaalia meistrid tegema 16. sajandi alguses. Viiuli esivanemateks võib pidada keskaegseid pille: rebekk ja fiidel. Viiulil …