Kõlapulgad on muusikainstrument, täpsemalt löökpill, mis koosneb kahest silindrilisest lehtpuust valmistatud pulgast. Kõlapulkade keskmine pikkus on 20 cm ja läbimõõt 2,5 cm. Üks pulk täidab haamri ülesannet, teine on resonaator ehk pind, mis löögi tagajärjel hakkab võnkuma. Algselt kasutati kõlapulkasid Afro-Kuuba rahvamuusikas ning nendega tekitatakse ka tänapäeval Ladina-Ameerika tantsubändides erinevaid fikseeritud rütmimustreid. Kõlapulkasid peetakse iidseks …
Algselt on guiro tähendanud löökpilli, mis koosneb lahtise otsaga õõnsast kõrvitsast, mille ühele küljele on lõigatud paralleelsed sälgud. Seda mängitakse, hõõrudes kaabitsat või pulka (mõlemad terminid on kasutuses) piki sälkusid, et tekitada põrkavat heli. Seda instrumenti kasutatakse tavaliselt Kuuba, Puerto Rico ja teistes Ladina-Ameerika muusika vormides ning see mängib võtmerolli näiteks salsa tüüpilises rütmiosas. Guiro …
Muistseid kastanjette ehk plagisteid on tuntud üle 5000 aasta. Kõige lihtsamal kujul olid need kaks keppi (ehk siis kaasaja mõistes kõlapulgad), mida taoti teineteise vastu. Miks kastanjetid leiutati? Kastanjetid on löökpill, mis koosneb puidust või muust materjalist plaadikestest, mida üksteise vastu klõpsutatakse. Levinuimas variandis on plaadikesed seestpoolt õõnsad ja ühest servast seotud nööri või kummipaelaga. Kastanjette kasutatakse …
Okrariini iidseks koduks peetakse Kesk-Ameerikat, kus seda on meisterdatud ja mängitud aastatuhandeid. Okariine valmistati savist, need olid keeruka disaini ja kujunditega, peegeledades käsitööliste asjatundlikkust. 19. sajandi itaalia muusik Giuseppe Donati leiutas Kolumbuse-eelsetest okariinidest inspireerituna selle instrumendi esimese Euroopa versiooni ja võttis kasutusele termini ocarina, mis tähendab “väike hani”. Kaasajal on masstootmises ka plastikust valmistatud okariine …
Väikekandleks ehk pisikandleks nimetatakse 5-14 keelset kannelt. Eestlased peavad väikekannelt oma rahvapilliks. Samas on viiekeelne kannel olnud kasutusel ka Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltikumis ja Loode-Venemaal. Kannel on meie kõigi rahvapill. Soome keeles tähistab kannelt sõna „kantele“, läti keeles „kokle“. Kui meistri käest tellida väikekannel, saab valida, mis helistikuga pilli soovid: kas D- …
Käsikell on muusikainstrument, mis on mõeldud käsitsihelistamiseks. Kasutusel on terminid “Ameerika käsikellad” ja “Inglise käsikellade” ning nende erinevus on seisneb selles, et Inglise käsikellad on traditsioonilised nahast klapp-peade ja käepidemetega, Ameerika käsikellad kasutavad sama efekti saavutamiseks kaasaegseid materjale nagu plastik ja kumm. Nimetus viitab konkreetsele käsikellatüübile, mitte päritoluriigile. Käsikella saab kasutada ka lihtsalt märguandeks inimeste tähelepanu …
Kellamäng on löökpill, mis on pärit Saksamaalt. Kellamängu eelkäijateks loetakse metallofone, mis on seotud Kagu-Aasia instrumentidega. Saksa keeles on kellamäng glockenspiel, prantsuse keeles jeu de timbres (“väikeste kellade komplekt”), itaalia keeles campanelli (“väikesed kellad”). Põhjus, miks pilli nimetuses kasutatakse eri keeltes kelli, peitub muusikainstrumendi kujunemisloos. Nimelt varased kellamängud olid löökpillid, millel tekitasid häält väikesed pronkskellad. …
Tamburiin on iidne löökpill, mis on populaarne tantsu- ja rahvapill Hispaanias ning Itaalias. Seda mainitakse ka Vanas Testamendis ning Vana-Rooma kunstnikud on kujutanud oma piltidel samuti tamburiine. Hiliskeskajal oli tamburiin populaarne pill rändmuusikute seas. Ajalooallikate väitel ei löödud pilli mitte ainult käega, vaid visati ka õhku ja püüti uuesti kinni. Tamburiini on kasutatud erinevatel põhjustel: …
Kalimba on muusikainstrument, mis on pärit Aafrikast. Iidseid kalimba laadsed pille on leitud näiteks Aafrika läänerannikult Kameruni suunalt, need olid valmistatud bambusest või palmipuust, samuti on leitud Zambezist, kus pill oli metallkeeltega. Nime sai kalimba endale alles 1950ndatel aastatel, mil etnomuusik Hugh Tracey hakkas seda Aafrika päritolu pilli lääne riikidele tutvustama. Esialgu kutsuti seda mbiraks …
Lüüra ehk püstkannel on keelpill. Ajalooallikate andmeil arenes lüüra välja 3. aastatuhandel eKr Babüloonias sumerite kultuuri ajastul. Instrument muutus populaarseks Antiik-Kreekas, kus seda mängiti luule, tantsu, muusika ja draamaetenduste taustaks. Tavalisel lüüral on 8-12 keelt ning neid mängitakse mõlema käe abil. Lüüramuusika kuulus ka kuningapaleesse. Näiteks Piiblilugudest tuntud noor karjasepoiss Taavet mängis väga hästi lüürat …