Tamburiin on iidne löökpill, mis on populaarne tantsu- ja rahvapill Hispaanias ning Itaalias.
Seda mainitakse ka Vanas Testamendis ning Vana-Rooma kunstnikud on kujutanud oma piltidel samuti tamburiine. Hiliskeskajal oli tamburiin populaarne pill rändmuusikute seas.
Ajalooallikate väitel ei löödud pilli mitte ainult käega, vaid visati ka õhku ja püüti uuesti kinni.
Tamburiini on kasutatud erinevatel põhjustel: kui on põhjust rõõmustada, kedagi tervitada või rongkäigus osaleda, kasutati seda laulu saateks. Samuti kasutati seda sõjapidamise muusikainstrumendina – armee suundus tamburiini rütmide saatel lahingusse.
Olemuslikult on tamburiin raamtrumm, mida traditsiooniliselt valmistatakse puidust ja vasika peanahast. Puidust korpuses on väikesed avad, kuhu on lõdvalt kinnitatud metallist kettad.
Müügil on nii väiksema kui ka suurema läbimõõduga tamburiine, orkestrites ja kontserdibändides kasutatakse enamasti 10-12-tollise läbimõõduga tamburiine.
Tamburiini õpiku kohaselt saab tamburiini mängida mitme erineva tehnika abil: lüüa vastu pilli toestatud sõrmede, lameda käe, rusika või põlvega. Kaasajal kasutatakse eriefektide saavutamiseks ka pulki ja haamreid, mängides näiteks mitmel tamburiinil.
Tamburiini kvaliteeti määratletakse kõige rohkem selle metallist ketaste tüübi alusel. Kvaliteetseks loetakse sellist pilli, millega saab dünaamikat teha.