Lüüra ehk püstkannel on keelpill. Ajalooallikate andmeil arenes lüüra välja 3. aastatuhandel eKr Babüloonias sumerite kultuuri ajastul. Instrument muutus populaarseks Antiik-Kreekas, kus seda mängiti luule, tantsu, muusika ja draamaetenduste taustaks.
Tavalisel lüüral on 8-12 keelt ning neid mängitakse mõlema käe abil. Lüüramuusika kuulus ka kuningapaleesse. Näiteks Piiblilugudest tuntud noor karjasepoiss Taavet mängis väga hästi lüürat ning ta palgati kuningakotta muusikuks, et kuningat pillimänguga rõõmustada. Hiljem sai Taavetist endast kuningas.
Ehkki lüüra ei ole Eesti rahvapill, on Eestis üllatavalt palju lüüra-sümboolikat kasutusel. Lüüra kujutise võib leida erinevatelt muusikaga seotud esemetelt. Näiteks noodipuldil ja puhkpillide noodihoidjal on sageli lüüra kujutis, Kuressaare kuursaali laululava kohal on lüüra kujutis, mitmete muusikute mälestusmärkidel (näiteks Tobias, Hermann) on lüüra kujutis… Kui avatud silmadega ringi käia, võib lüüra märke veelgi enam leida – alustades noodikogumike esikaane disainiga ja lõpetades hoonete ornamentikaga.