Kes meist ei teaks laulu „Aisakell“? Jõulude ajal saab seda raadiost ikka ja jälle erinevate esitajate esituses kuulata.
Aga on olemas ka muusikainstrument, mida eesti keeles nimetame kuljusteks. Sellel on olnud mitmeid kasutusviise nii minevikus kui kaasajal.
Rakmete saanikellad on kasutusel olnud juba keskajast alates. Kusjuures hobust kaunistavad kuljused hobuse küljes näitasid vanasti peremehe staatust ja jõukust.
Kuljuse kui muusikainstrumendi leiutas Hollandi nööbimeister Hans Jengelen, kes oli tülli läinud oma kodumaa Nööbimeistrite Gildiga ja elas seetõttu Saksamaal paguluses. Nii et triangli sünnimaaks saab pidada Saksamaad.
Muusikainstrumendina hakati kuljuseid kasutama hiljemalt 18. sajandi lõpus, mil Mozart kasutas neid oma instrumentaalteoses. Seega ajalooliste allikate põhjal on teada, et kuljused on Euroopa päritolu pill ja seda kasutatakse paljudes orkestri-, bändi- ja löökpilliansambliteostes, samuti filmide ja kommertsmuusika sound track’ides.
Kuidas kuljuseid mängida? Mängija hoiab pilli ühe käega käepidemest ja kas raputab kogu pilli või lööb pilli hoidvat kätt vastu teise käe peopesa.