Kellamäng on löökpill, mis on pärit Saksamaalt. Kellamängu eelkäijateks loetakse metallofone, mis on seotud Kagu-Aasia instrumentidega. Saksa keeles on kellamäng glockenspiel, prantsuse keeles jeu de timbres (“väikeste kellade komplekt”), itaalia keeles campanelli (“väikesed kellad”). Põhjus, miks pilli nimetuses kasutatakse eri keeltes kelli, peitub muusikainstrumendi kujunemisloos. Nimelt varased kellamängud olid löökpillid, millel tekitasid häält väikesed pronkskellad. …
Tamburiin on iidne löökpill, mis on populaarne tantsu- ja rahvapill Hispaanias ning Itaalias. Seda mainitakse ka Vanas Testamendis ning Vana-Rooma kunstnikud on kujutanud oma piltidel samuti tamburiine. Hiliskeskajal oli tamburiin populaarne pill rändmuusikute seas. Ajalooallikate väitel ei löödud pilli mitte ainult käega, vaid visati ka õhku ja püüti uuesti kinni. Tamburiini on kasutatud erinevatel põhjustel: …
Kalimba on muusikainstrument, mis on pärit Aafrikast. Iidseid kalimba laadsed pille on leitud näiteks Aafrika läänerannikult Kameruni suunalt, need olid valmistatud bambusest või palmipuust, samuti on leitud Zambezist, kus pill oli metallkeeltega. Nime sai kalimba endale alles 1950ndatel aastatel, mil etnomuusik Hugh Tracey hakkas seda Aafrika päritolu pilli lääne riikidele tutvustama. Esialgu kutsuti seda mbiraks …
Lüüra ehk püstkannel on keelpill. Ajalooallikate andmeil arenes lüüra välja 3. aastatuhandel eKr Babüloonias sumerite kultuuri ajastul. Instrument muutus populaarseks Antiik-Kreekas, kus seda mängiti luule, tantsu, muusika ja draamaetenduste taustaks. Tavalisel lüüral on 8-12 keelt ning neid mängitakse mõlema käe abil. Lüüramuusika kuulus ka kuningapaleesse. Näiteks Piiblilugudest tuntud noor karjasepoiss Taavet mängis väga hästi lüürat …
Kas teadsid, et ka savilind on muusikainstrument? Selle kasutamine ei eelda muusikalisi eelteadmisi ega noodist lugemise oskust. Viled on ühed vanimad teadaolevad muusikainstrumendid. Savist vilesid on valmistatud juba muistsed egiptlased, Lõuna-Ameerika ja Aasia tsivilisatsioonid. Viled valmistati linnu kujuga seetõttu, et need kõlasid linnulaulu sarnaselt. Varasemad teadaolevad Euroopa keraamilised viled on leitud Hollandist, mis pärinevad 17. …
Keeltrumm e tongue drum on terasest keeletrumm, mis on puidust pilutrummi edasiarendus. Inglise keeles nimetatakse seda slit drum’iks. On teada, et pilutrummi on iseseisvalt välja töötanud mitmed iidsed tsivilisatsioonid, näiteks aafriklased, asteegid ja indoneeslased. Tänapäevase terasest keeletrummi üks olulisemaid eelkäijaid on Jim Doble’i vaalatrumm (whale drum aastast 1990). Teraskeeltrummid on sageli häälestatud pentatooniliselt, kuigi praktikas …
Kes meist ei teaks laulu „Aisakell“? Jõulude ajal saab seda raadiost ikka ja jälle erinevate esitajate esituses kuulata. Aga on olemas ka muusikainstrument, mida eesti keeles nimetame kuljusteks. Sellel on olnud mitmeid kasutusviise nii minevikus kui kaasajal. Rakmete saanikellad on kasutusel olnud juba keskajast alates. Kusjuures hobust kaunistavad kuljused hobuse küljes näitasid vanasti peremehe staatust …
Siin on mõned lihtsad ja universaalsed põhimõtted, mida tuleb järgida, kui soovime, et instrument kestaks võimalikult kaua. Enne pillimängu pesen käed. Puhkpilli puhul veendun, et ka suu oleks puhas. Pillid on õrnad ja neid tuleb hoida. Säästa pilli kuumusest ja niiskusest (ära aseta ahju kõrvale ega akna alla pikaks ajaks seisma). Puidust materjal on tundlik.
Ukulele on väike kitarri sarnane pill. Oluline erinevus lisaks mõõtmete erinevusele seisneb selles, et klassikalisel ukulelel on neli keelt, ent kitarril kuus keelt. Ukulelel kasutatakse tavaliselt ainult nailonkeeli. Ehkki ukulelet peetakse Hawai päritolu pilliks, jõudis see sinna 1870. aastal tänu portugallastele. 20. sajandil hakati ukulelet Euroopas ja USA-s kasutama džässi- ja sooloinstrumendina. Ukulele häälestus on …
Viiul on üks populaarsemaid keelpille, mistõttu seda on nimetatud ka pillide kuningannaks. Kõla poolest on ta varjundirikas ja võimaldab kasutada erinevaid mängutehnikaid. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti juba Indias enne Kristuse sündi. Tänapäevase viiuli sarnaseid pille hakkasid Põhja-Itaalia meistrid tegema 16. sajandi alguses. Viiuli esivanemateks võib pidada keskaegseid pille: rebekk ja fiidel. Viiulil …