Muistseid kastanjette ehk plagisteid on tuntud üle 5000 aasta. Kõige lihtsamal kujul olid need kaks keppi (ehk siis kaasaja mõistes kõlapulgad), mida taoti teineteise vastu. Miks kastanjetid leiutati? Kastanjetid on löökpill, mis koosneb puidust või muust materjalist plaadikestest, mida üksteise vastu klõpsutatakse. Levinuimas variandis on plaadikesed seestpoolt õõnsad ja ühest servast seotud nööri või kummipaelaga. Kastanjette kasutatakse …
Okrariini iidseks koduks peetakse Kesk-Ameerikat, kus seda on meisterdatud ja mängitud aastatuhandeid. Okariine valmistati savist, need olid keeruka disaini ja kujunditega, peegeledades käsitööliste asjatundlikkust. 19. sajandi itaalia muusik Giuseppe Donati leiutas Kolumbuse-eelsetest okariinidest inspireerituna selle instrumendi esimese Euroopa versiooni ja võttis kasutusele termini ocarina, mis tähendab “väike hani”. Kaasajal on masstootmises ka plastikust valmistatud okariine …
Suupill ehk harmoonika on puhkpill. Nii nagu keelpillide hulgas on väiksemaid ja suuremaid pille, mis teevad vastavalt kõrgemat või madalamat heli, nii on ka suupillide perekonnas väiksemaid ja suuremaid instrumente. Suupill pärineb 19. sajandi Saksamaalt ja selle leiutajaks peetakse muusikut ja leiutajat Bushmanni. Teise maailmasõja ajal anti igale sõtta minevale Saksa sõdurile kaasa suupill. Küllap …
Suupill e harmoonika on puhkpill. Nii nagu keelpillide hulgas on väiksemaid ja suuremaid pille, mis teevad vastavalt kas kõrgemat või madalamat heli, nii on ka suupillide perekonnas väiksemaid ja suuremaid instrumente. Suupill pärineb 19. sajandi Saksamaalt ja selle leiutajaks peetakse muusikut ja leiutajat Bushmanni. Teise maailmasõja ajal anti igale sõtta minevale Saksa sõdurile kaasa suupill. …
Ajalooallikate sndmeil arenes lüüra ehk püstkannel välja 3. aastatuhandel eKr Babüloonias. Seda ajajärku nimetatakse sumerite kultuuri ajastuks. Popoulaarseks muutus instrument Antiik-Kreekas, kus seda mängiti luule, tantsu, muusika ja draamaetenduste taustaks. Tavalisel lüüral on 8-12 keelt ning neid mängitakse mõlema käe abil. Lüüra muusika kuulus ammustel aegadel ka kuningapaleesse. Näiteks Piiblilugudest tuntud noor karjasepoiss Taavet (elas …
Väikekandleks ehk pisikandleks nimetatakse 5-14 keelset kannelt. Eestlased peavad väikekannelt oma rahvapilliks. Samas on viiekeelne kannel olnud kasutusel ka Karjalas ja Soomes, kuue- või seitsmekeelne Baltikumis ja Loode-Venemaal. Kannel on meie kõigi rahvapill. Soome keeles tähistab kannelt sõna „kantele“, läti keeles „kokle“. Kui meistri käest tellida väikekannel, saab valida, mis helistikuga pilli soovid: kas D- …
Käsikell on muusikainstrument, mis on mõeldud käsitsihelistamiseks. Kasutusel on terminid “Ameerika käsikellad” ja “Inglise käsikellade” ning nende erinevus on seisneb selles, et Inglise käsikellad on traditsioonilised nahast klapp-peade ja käepidemetega, Ameerika käsikellad kasutavad sama efekti saavutamiseks kaasaegseid materjale nagu plastik ja kumm. Nimetus viitab konkreetsele käsikellatüübile, mitte päritoluriigile. Käsikella saab kasutada ka lihtsalt märguandeks inimeste tähelepanu …
Paaniflööt ehk paanivile on üks vanimaid puhkpille. Pill koosneb X hulgast eri pikkuse ning läbimõõduga bambus-, puit- või muust materjalist torudest, mille üks ots on suletud. Iga toru tekitab üht heli ning selle pooltooni. Paaniflööt on olnud olemas väga erinevates kultuurides, näiteks Melaneesias ja Kolumbuse-eelses Ameerikas. Euroopas on paaniflööt olnud peamiselt karjase tööriist. Juhul kui …
Bongo (hispaania keeles bongó) on Afro-Kuuba löökpill, mis koosneb kahest erineva suurusega lahtise põhjaga käsitrummist. Algkeeles on kummalgi trummil oma nimetus: suurem on hembra (‘emane’) ja väiksem macho (“mees”), mida ühendab puitsild. Neid mängitakse kahe käega ja tavaliselt hoitakse neid istudes jalgade vahel, kuigi mõnel juhul, näiteks klassikalises muusikas, võib neid mängida pulkadega ja statiividele …
Ksülofon (vanakreeka keelest ξύλον (xúlon) ‘puit’ ja φωνή (phōnḗ) ‘heli, hääl’), mis otsetõlkes tähendab ’puidu heli’. Ksülofon on löökpillide perekonda kuuluv muusikainstrument, mis koosneb puust lattidest, mida lüüakse vasaratega. Nagu kellamäng (mis kasutab metallplaate), koosneb ksülofon sisuliselt häälestatud puidust klahvide komplektist, mis on paigutatud klaveri klaviatuuri moodi. Orkestris tähistab termin ksülofon konkreetselt kromaatilist instrumenti, mille helikõrgus …