Klaver on klahvpill, heli tekitamiseks tuleb vajutada klahvidele. Kaasaegsetel klaveritel on 88 klahvi, mis jagunevad musta ja valget värvi klahvideks. See tähendab, et klaver suudab mängida 88 erinevat helikõrgust.
Kaasaegse klaveri leiutas itaallane Bartolomeo Christofori umbes aastal 1700. Ta ajendas leiutustööle rahulolematus, et klavessiinimäng ei võimalda väljendada pianot ja fortet.
Klaverit kasutatakse laialdaselt klassikalises, džäss-, pärimus- ja levimuusikas soolo- ja ansambliesinemisel, saatel ning heliloomingul, laulude kirjutamisel ja proovides. Vaatamata kaalule ja hinnale on klaveri mitmekülgsus, muusikute ulatuslik väljaõpe ning laialdane kättesaadavus esinemispaikades, koolides ja prooviruumides muutnud selle läänemaailmas tuttavaks instrumendiks.
19. sajandi teises pooles, kui klaver muutus tavapärasemaks, võimaldas see peredel kuulata äsja avaldatud muusikapala, lastes klahvilli mängida oskaval pereliikmel mängida lihtsustatud versiooni.
Kaasajal on levinud ka elektriklaverid, mis võimaldavad kasutada erinevaid tämbreid. Selle eeliseks on ka asjaolu, et elektriklaver ei vaja iga-aastast häälestamist ning seda saab mängida ka kõrvaklappidega kasvõi südaöösel, ilma et häiriks teisi pereliikmeid või naabreid.